Eelmises postituses – Miks tahetakse saada ettevõtjaks – toodud uuring põhjal tuleb kahjuks tunnistada, Eestis on “Fear of Failure Rate” ehk ebaõnnestumise hirmu tundvate inimeste osakaal 49,8%, mis tähendab, et peaaegu iga teine täiskasvanu ei alustaks ettevõtlusega, sest kardab, et see võib ebaõnnestuda. Muide, see on nüüd jälle tõusnud olles viimati nii kõrge 2014 a. Ja sellel hirmul on tagajärjed: Eesti 2023/24 raport toob välja märkimisväärse languse nii varajase etapi ettevõtlusaktiivsuses (TEA) kui ka väljakujunenud ettevõtlusomandis (EBO) võrreldes 2017. aasta tipuga. Eesti ettevõtja on tugeva rahvusvahelise suunitlusega (aga mis meil ka muud üle jääb siin konnatiigis): üle poole varajase etapi ettevõtjatest sihib välisturge ning 24,5% pakub innovaatilisi tooteid või teenuseid.
Lisaks näitab raport, et kuigi Eestis hinnatakse ettevõtluse alustamise lihtsust ja digitaalset ökosüsteemi kõrgelt (77% usub, et Eestis on lihtne ettevõtet luua), siis psühholoogiline barjäär – hirm ebaõnnestuda – on jätkuvalt väga tugev. Välja tuuakse, et Eestis on hirm läbikukkumise ees seotud ühiskondliku hoiakuga – ebaõnnestumist nähakse pigem lõpliku tagasilöögina kui vajaliku õppeprotsessi osana. Muide, silma jäi ka see, et Lätis ja Leedus on see hirmu % oluliselt väiksem kui Eestis. Analüütik minus tõstis kohe pead ja tahtis teada, kas sellel ka mingi mõõdetav põhjus võiks olla – ehk on seal siis ettevõtete üldarvu kohta ka vähem pankrotte ja kõik ongi nii edukad? Suhtlesin veidi ChatGPT-ga ja sain täpselt vastupidised näitajad (PS – ma ei ole neid andmeid üle kontrollinud, aga ChatGPT viidatud allikad tundusid adekvaatsed):
| Riik | Pankrotid 2023 | Ettevõtteid 2023 | Osakaal 2023 (%) * | Pankrotid 2024 | Ettevõtteid 2024 | Osakaal 2024 (%) * |
| Eesti | 141 | 153 883 | 0,092 | 160 | 158 378 | 0,101 |
| Läti | 242 | 181 720 | 0,133 | 288 | 181 720 | 0,158 |
| Leedu | 959 | 328 600 | 0,292 | 1079 | 335 000 | 0,322 |
*Pankrotid/ettevõtete koguarv
NB! Eelpool mainitud uuringu kohaselt on Lätis hirm läbikukkumise ees 41,8% ja Leedus 38,4%. Päris huvitav, et seos on täpselt vastupidine: mida rohkem on põrumist, seda väiksem on hirm! Selle kohta võib igasugu asju oletada ja väita: kui ebaõnnestumist juhtub rohkem, siis leiab see vähem ühiskondlikku hukkamõistu, sest see muutub tavaliseks? Saadakse aru, et see polegi maailma lõpp ja põhjused ei pruugi olla pahatahtlikud või saamatusest tingitud (jah, ikka veel kumab see suhtumine siinkandis läbi)? Lätlased ja leedukad on tolerantsemad, neil ehk pole isegi sellist ütlust ka nagu meil: ”Eestlase parim toit on teine eestlane!”? Neid seal Lätis ja Leedus on rohkem ja nad ei tunne kõik üksteist, neil pole nii, et kui juhtub, siis kõik ei saagi sellest kohe teada? Siin võib fantaseerima jäädagi…
Igatahes jõudsin ma enda jaoks sellise kokkuvõtteni: eestlased on üldiselt täiega ettevõtliku loomuga, noortel on palju innovaatilisi ideid ja suures osas oleme oma väiksusest tingitult kohe alguses juba välisturgudele suunatud, meie senine ükssarvikute osakaal rahvaarvu kohta on innustav ning annab põhjust uhke ja lootusrikas olla, seega on täiesti lubamatu lasta end hirmul kammitseda! Hirmul just ebaõnnestumise ja sellest tuleneva ühiskondliku hukkamõistu ees!
Kuidas ebaõnnestumise ees hirmu vähendada, et meil rohkem ettevõtjaid oleks?
Alljärgnev on kaugel teaduslikest uuringutest ja allikatest, toon välja lihtsalt asjad, mis mind on aidanud hirmu alistada:
Info
Piisav hulk infot ja teadmisi võimaldavad kahtlemata paremaid otsuseid langetada. Info kättesaadavus on täna lihtsam kui kunagi varem, pigem on küsimus selle rohkuses, süstematiseerimises ja analüüsis. Geniaalsus olla erinevate teemade vahel seoste nägemise võime, seega meil on rohkem vaja infot analüüsida, et neid seoseid näha. Ja samas – liiga palju infot võib olla liiga palju, lämmatav – väga paljud on öeldnud, et oleks ma kõike seda ette teadnud, poleks kunagi asja ette võtnud. Seega info hulk pole ainus ja määrav.
Inspiratsioon
Tuleb ette hetki, kus kõik on noatera peal – kas rahastus jõuab õigeks ajaks, turg paneb järsku täistuuridel teisele poole ajama, partner lahkub ja kõik on kokku kukkumas, konkurent üllatab jne. Storytellingus on selle kohta mõiste; Cinderella story – Tuhkatriinu lugu – need pidavat olema kõige inspireerivamad ja inimestele kõige enam korda minevad lood: alguses on kõik hästi, siis kukutakse sügavasse auku, aga siis ikkagi suudetakse sellest august end välja tõmmata! Teate, ka kõige ägedamal ükssarvikul on seda ette tulnud – ma meenutan ikka lugu, mida lahkunud Urmas Purde jagas Pipedrive´i ülesehitamise aegadest: kuidas naise ostetud küünlad ja selleks kulutatud raha nad omavahel tülli ajasid, partneri auto liisingu poolt ära veeti maja eest ja elekter välja lülitati… Valearvestus? Saamatus? Rumal idee? Kehv teostus? Teadmine, et ka kõige suurematel ja vägevamatel on kunagi peaaegu ”õnnestunud ebaõnnestuda” ja et neil on olnud väga raskeid aegu, aga nad võitlesid end selles välja, inspireerib täiega!
Hirmu läbi elamine
Mis on kõige hullem asi, mis sinuga juhtuda saab? Mõtle läbi, kohe detailselt läbi. Häbi on, raha on otsas, inimesed räägivad, oled võlgu, süütunne, tunned end saamatult, uuesti alustada on raske, keegi ei usalda enam jne. Ja nüüd mõtle: kas ma jään ellu? Jah! Kas mu pere jääb alles? Kui on enne olnud toimiv pere, siis jah! Kas ma olen nüüd targem? Jah! Mis see ühiskondlik arvamus mulle tegelikult teeb – hammustab kusagilt? Ei! Ja need arvajad kipuvad üldjuhul olema need, kes pole ise kunagi julgenud kunagi midagi luua – istuvad suure tõenäosusega ema köögis tabureti otsas ja närivad Delfi kommentaariumit täiendades küüsi. Need kes on, teavad niikuinii, et 100%-list edu garantiid pole kunagi, alati on see ebaõnnestumise võimalus siiski kusagil olemas… Ja üldjuhul nemad ei arva midagi, sest neil on oma asjadega piisavalt tegemist ja nad on selleks liiga targad. Kui oled selle kõige hullema ka peast läbi lasknud ja aru saanud, et sa jääd ka täieliku põrumise korral tegelikult ellu ja oled veel lisaks peale seda targem, siis uskuge mind, vähemalt osa hirmu on haihtunud… Jah, mul olnud võimalus see põrumine ka päriselt omal nahal läbi teha, pankrotini välja! Ja teate, ma sain sellest oluliselt targemaks! Siit ka kohe üks super hea podcasti soovitus, mis aitab hirmu teiste negatiivset arvamuse ees ületada (ja veel nii palju enamat): Mel Robbins oma maailmakuulsa Let Them raamatuga ja selle põhjal tehtud podcastiga: Let Them: How to Take Back Your Peace and Power
Nõu otsimine ja küsimine
Küsi nõu, loe soovitusi, aruta endast kogenenuma või targemaga! Otsi keegi, kel on kõrvaltvaataja pilt, kes oskab konkreetses lõigus või siis üldisemalt sind surnud punktist edasi aidata: mentor, coach, hea sõber kes kuulata jaksab ja oskab, omasuguste liit, koolitus või üritus. Seega üleskutse – ärge lükake oma unistusi ja ettevõtlusega alustamise plaane edasi või pange neid oskamatuse, hirmu või info puudumisel ootele. Alustage nüüd! Ära jää üksi mõtlema ja hirmu tundma, vaid astu see samm ära! Kõik ette näha pole niikuinii võimalik (need tänased ükssarvikud ei näinud samuti), aga kui nad poleks seda sammu astunud, oleksid nad ehk endiselt palgatöötajad, kes hirmu ja kahetsust tunnevad selle astumata sammu üle…
Statistika on tore, aga milleks see jutt siin kõik?
Miks ma seda kõike kirjutan ja selles statistikas üldse tuhnin? Ma arvan, et mul oli endale vaja põhjendada, miks on maailmale veel ühte mentorit juurde vaja. Neid ju on ka juba, coachid lisaks. Aga peale pikka mõttepausi ja arutelusid endast targematega, mõningase HIRMU läbielamist, leidsin tõuke ja inspiratsiooni see samm astuda! Jõudsin järeldusele mis minu headele nõuandjatele juba enam kui aasta tagasi selge oli – mul on kogenud ettevõtjana, ülesehitaja, liidrina ja pideva arenejana võimalus oma kogemusi ja õppetunde jagades kõiki neid inimesi, kes võiks luua imelisi tooteid ja teenuseid, praktiku ja mentorina päriselt aidata. Et oleks rohkem julgust alustada, et oleks vähem toppamist ja komistamisi, et mõni särav idee ja inimene saaks vajalikul hetkel praktilist nõu ja tuge, julgusest rääkimata! Et oleks rohkem ettevõtjaid! Nii noorte seas kui nende hulgas, kes on leidnud hea idee ja nishi turul, aga puudu on ettevõtlukogemusest! Kui asi idee elluviimiseks läheb, tekib tegelikult igal sammul tonnide viisi täiesti praktilisi küsimusi (been there, done that…) , mille kohta oleks teinekord tohutult hea mõnelt praktikult üle küsida, aru pidada, mõtteid põrgatada, et kiiremini surnud punktist üle saada. Ja mis veel – teha on ju palju, mega palju. Seega kulub igasugune abi fookuses püsimiseks, prioriteetide valimiseks, tehniliste lahenduste ja protsesside loomiseks ja arendamiseks ära.
Seega – ma olen nüüd mentor – suund alustavatele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ja ettevõtjatele. Minu teekonnast ja senisest kogemusest saab täpsemalt lugeda mu kodulehel siin ja sellest blogist. Miks just mina Su mentor olla võiks, selle kohta panin ka mõned punktid kirja siin:
Võta ühendust ja uuri välja, kas me oleme nö. ühe veregrupi inimesed ning ma saan Sulle kasulik olla, et su idee võiks lennata ja kunagi tagasi vaadates ei oleks kahetsust tegemata jäänud tegude pärast!
Seniks: 3, 2, 1 …. START! Ettevõte saab luua siin: Äriregister 😉 PS – kui hätta jääd, anna teada!